Amalfi rannik on üks neist kohtadest Euroopas, mida peab ise kindlasti nägema ja kogema. Siin on metsikult ilusad vaated rannakaljudelt merele, kus sätendab vastu sügavsinine vesi. Terve rannik on täis tipitud väikseid külakesi ja linnasid nagu näiteks Ravello, Positano, Praiano, Minori, Maiori, rääkimata muidugi imearmsast Amalfi linnast, mille järgi kutsutakse ju kogu seda rannikut.
Meie pesaks siin rannikul pidi saama uhiuus viie tärni perehotell Maioris, kohale jõudes selgus, et välja reklaamitud 10 minutit jalutuskäiku linnakeskusest ei ole mitte lihtsalt jalutamine mööda tänavat nagu seisab kodulehel, vaid see oli 10 minutit ronimist järksudest treppidest üles, mäe otsas asuvasse villasse. Meie esialgset valikut saab vaadata siit- http://www.botanicosanlazzaro.it/
Meile tundus päeva jooksul kolm- neli korda üles-alla joosta liiga väsitavana, seega ütlesime, et meile pakutav ei sobi. Seejärel näidati meile veel samale omanikule kuuluvat 4* hotelli Miramare, mis asus küll rannapromenaadi lähedal, aga mille toad üle 3* ei küündinud, samuti ei olnud seal internetti. Järgmine pakkumine meile oli kohalik kortermaja, kus neljandal korrusel paiknesid külaliskorteid, kahjuks taas ilma netita. Korterid olid päris kenakesed, heledates toonides, hinnaks 100 euri öö kohta kolmele. Hinna sees oli ka hommikusöök. Maja ise aga tundus kahtlane, uute potensiaalsete üürnike sisenemisel siirdusid kõik kohalikud oma ustele ja jälgisid meid, kui erilist vaatamisväärsust, mis ei olnud just kõige meeldivam. Meie viimane võimalus oli üks 19 saj esimeses pooles ehitatud mõisamaja, kus teisel korrusel oli 9 tuba, mida samuti välja renditakse. Seda kohta saab vaadata ka netist, siit- www.casaraffaeleconforti.it
Igal juhul on see kõige omapärasem koht, kus ma oma reiside jooksul ööbima olen sattunud. Mulle meenutas see väga Jane Eyre’i elukohta Inglismaal, kus ta veetis oma koduõpetaja aastad ning armus Mr Rochester’i. Just seda ajastut ja seda meeleolu pakkus see maja. Kui elektri asemel oleks olnud küünlad, siis oleks see olnud 100% Thornfield Hall Inglismaal. Kes teab ehk võttiski see kohalik mees, Raffaele Conforti, shnitti just inglastelt, kui ta oma maja ehitas.
Kuigi mu mehele meeldis see rohkete freskodega ehitud maja väga ja mu tütar armastab samuti nautida 19 sajandi hõngu, siis mulle piisas ühest ööst selles kummalises kohas, ilma netita, tagasihoidliku hommikusöögiga ning vaatega sisehoovi, seetõttu otsustasime hommikul hotelli vahetada ja hetkel kirjutan neid ridu hotellis Best Western Marmorata http://www.marmorata.it/
Hotell on oma nelja tärni väärt, toad on küll väikesed ja tagasihoidlikult sisustatud, aga vaade on merele hurmav ja tasuta wifi ning tasuta parkimine on väärtus omaette. Toa hind on 150 euri öö kohta ja asukoht Amalfi ning Ravello vahel on meile rannikul liikumiseks väga hea.
Mida siis Amalfi rannikul vaadata ja teha, sellest juba homme.
Ülla Reisipäevik 